eyed
eyed
eyed
eyed

Soomusrong

Aegwiidu Jaam Anno 1870 MTÜ üheks eesmärgiks on Eesti Vabariigi 100 juubeliks rajada Aegviitu Soomusrong Nr. 1 mälestusmärk kompleks. Sellega seonduvalt saab siin lehelt lugeda Soomusrongi Nr. 1 ajaloo kohta.

Laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 ülem A.Irv Vabadussõja ajal Aegviidu jaama juures

Laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 ülem A.Irv Vabadussõja ajal Aegviidu jaama juures

Soomusrongi loomine, ehitus.

Soomusrongide diviis oli üks aktiivsemaid väekoondisi vabadussõjas, võttes osa kõikidest suurematest operatsioonidest punaväe ja Landeswehri vastu.

Soomusrongid said löögiüksuste maine oma tegutsemise tulemusel Eesti vägede jaanuarikuise vastupealetungi ajal 1919.a.

Novembris 1918 avastati Kopli kaubajaamast ühelt haruteelt mingeid Vene või Saksa soomusrongi koosseisu kuuluvaid vaguneid, mis olid teraskilpidega soomustatud. Lisaks leiti harilikke kaubavaguneid, mille seinad olid liivakottidega kuulikindlaks tehtud. Tallinna staabis leiti, et selliseid vaguneid võiks rakendada soomusrongidena raudteel nii vaenlase tõrjeks, kui ka valveteenistuseks.

Soomusrongi Nr 1. leitnant R.Sabolotnõi vaatlust tegemas ja tuld juhtimas

Soomusrongi Nr 1. leitnant R.Sabolotnõi vaatlust tegemas ja tuld juhtimas

Kapten Johan Pitka töökojas Väike-Patarei tänavas toimus vagunite soomustamine ja rongide relvadega varustamine. Et võiks aktiivselt tegutseda, asetati üks suurtükiplatvorm rongi etteotsa ja teine suurtükiplatvorm rongi tahaotsa, kummalegi suurtükiplatvormile pandi kaitseks juurde mahalõigatud lae ja topeltseintega, liiv vahel, kuulipildujavagunid. Liivakiht topeltseintes sai kuni 10 tolli paks. 5-10mm paksuseid terasplaate saadi rohkemal arvul alles hiljem.

Kummalgi vagunil oli väljasõidu ajaks 3-4 kuulipildujat. Enamik neist olid vanad ning riketega Ameerika Colt tüüpi relvad, lisaks kaks kulunud Maksim’i.

Mõlemal pool kuulipildujavagunit olid dessant/meeskonna vagunid.

Soomusrongi vedurijuht ja personal Vabadussõja ajal, jaanuar 1919

Soomusrongi vedurijuht ja personal Vabadussõja ajal, jaanuar 1919

Vedur, mis reisijaamast saadi, oli soomustamata. Et seda eest ja tagant kaitsta, asetati see rongi keskele kahe terasplaatidega soomustatud vaguni vahele.

Need vagunid andsid esimese südamiku laiarööpmelise Soomusrongi Nr. 1 moodustamisele.

See rong valmis 29. novembril 1918 ja osa reservis olnud viroonlasi (üliõpilasseltsi liikmed) astus kohe vastmoodustatud soomusrongi meeskonda. Lisaks hakkas kapten Anton Irv rongi jaoks mehi registreerima. Tuli vabatahtlikke ja kooliõpilasi. Kuulipildurite komando meeskond koosnes enamjaolt ohvitseridest, ohvitsere oli ka dessantroodus.

Alguses oli raske leida suurtükiohvitsere. Suure otsimisega saadi kokku 90 meest, neist 40 ohvitseri.

Sõjategevuse algus.

See oli esimene soomusrong, millel Johan Pitka koos Karl Partsi ja Anton Irvega 20.nov kell 3 peale lõunat startis retkele Narva alla, kus pidas Vaivara lähedal oma esimese lahingu. Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas. 10. dets. 1918 sai rindel tegutseva Soomusrongi Nr. 1 ülemaks kapten Anton Irv.

Soomusrongi Nr. 1 ohvitserid Aegviidus

Soomusrongi Nr. 1 ohvitserid Aegviidus

Paarinädalase sõjategevuse järel tuli rongil 16. detsembrist Tallinna remonti minna – suurtükiplatvormidele tehti kõrgemad kaitsed ja katused.

Et ei tekiks vaheaega, saatis Pitka esimest rongi rindele asendama rongi Partsi juhtimisel ja niiviisi sündiski laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2. Selle koosseisus oli palju kooliõpilasi.

Soomusrongi võitlejate hommikune tualett Vabadussõja ajal Aegviidu jaamas jaanuaris 1919

Soomusrongi võitlejate hommikune tualett Vabadussõja ajal Aegviidu jaamas jaanuaris 1919

Olgugi, et soomusrongid olid Rakvere-Kunda liinil edukalt võidelnud, toimus 22. detsembril tagasitõmbumine. Vaenlasele loovutati Rakvere, Tapa ning nii jõuti, kogu aeg võideldes, esimeseks jõulupühaks Aegviidu lähistele.

Saabunud Aegviitu teise jõulupüha õhtul pimedas, veetsid koolipoistest-vabatahtlikud esimese sõjaöö jaamahoone põrandal. Hommikul külastas neid kindral Tõnisson, kes soovis neile edu. Soomusrong Nr. 2 asus teele Tapa lähedale, siis tagasi Lehtse poole. Annemõisa lahingus saavutati vaenlase liikumishoo pidurdamine.

1918.a. lõpus jätkus meie vägede taganemine Tallinna suunas. Jäeti maha Lehtse, Aegviidu. Rinne oli jõudnud vaid 30-40km kaugusele Tallinnast, Kehra ja Aegviidu jaama vahelisele lõigule.

Soomusrong Nr. 1 ei saanud äreva aja tõttu kuigi kaua remondis olla.

Soomusrongi suurtükiväelased Vabadussõja ajal Tallinna jaamas lõunasöögi järjekorras jaanuari 1919

Soomusrongi suurtükiväelased Vabadussõja ajal Tallinna jaamas lõunasöögi järjekorras jaanuari 1919

4. jaanuaril sõitis Soomusrong Nr. 1 välja. Kui rong kell 13:50 Mustjõe ligi jõudis nähti punaseid. Pealetung oli hoogne. Julge kapten Irv ajas rongi punaste sekka. Marutuli lastakse peale. Ligi 50 meest läksid ahelikus dessanti. Aeglaselt liikuvalt soomusrongilt tõmmati kuulipildujatuli üle kraavides lamavate vaenlaste. Mets oli täis vaenlase mahapillatud seljakotte, püsse ja surnukehi. Operatsioon lõppes edukalt kell 3 peale lõunat.

Soomusrongide tegevuse tõttu osutus raudteepiirkond uue aasta esimestel päevadel tugevaimaks kogu rindel.

Kindral Tõnissoni staabirong Vabadussõja ajal Kehra jaamas jaanuaris 1919

Kindral Tõnissoni staabirong Vabadussõja ajal Kehra jaamas jaanuaris 1919

Kapten Irv sai käsu Aegviidu tagasi võtta.

5. jaanuaril kell 13:45 sõitis Soomusrong Nr. 1 Kehrast välja. Mustjõe silla juures aeti suurtükitulega laiali vaenlase valverühm. Teel parandati purustatud rööpaid. Semafori ees võeti püssitulega vastu ette saadetud vaenlase luurajaid. Kui jaama kell 5 peale lõunat pommitama hakati, läks seal lahti nii kibe jooksmine, et maha pilluti mitte ainult seljakotid, vaid ka kuued, vestid ja saapad. Jaama jäid maha auravad teeklaasid ja poolpraetud kanakoivad, hulk püsse, lõhkeainet, sineleid, kasukaid, väliköök ja palju muud kraami.

Seljakottidest leiti röövitud hõbenõusid, põllutöönäitustel saadud auhindu jpm. Jaama oli vähe rikutud, plahvatustest purustatud olid ainult aknad. Pealetungil kaotusi ei olnud.

6. jaanuari hommikul sõidavad soomusrongid edasi. Soomusrong Nr. 1 ees ja Nr. 2 järel. Dessant liikus läbi Lehtse Tapa suunas. Õhku lastud sildade ja teede parandamine aeglustas liikumist.

Raskemalt sai Soomusrong Nr. 1 kannatada piiriäärsetes lahingutes. 19. veebruaril 1919 saabus Soomusrong Nr. 1 Kapten Irve juhtimisel Valka.

Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Aegviidu jaama juures jaanuaris 1919

Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Aegviidu jaama juures jaanuaris 1919

Kokkuvõtteks.

Soomusrongide suurimaks plussiks oli nende liikuvus. Taktikaliselt sõdisid rongid ühtmoodi: dessandid mõlemale poole raudteed, maastiku osav kasutamine, kiire patareide tuletoetus, kiired ja ootamatud sööstud vaenlase kaitse sügavusse või selja taha. Soomusrongidel valitses väga demokraatlik vaimsus ja kõrge lahingumoraal.

Soomusrongid olid muutunud legendaarseks nähtuseks Vabadussõjas.

 

Fotod Peeter Parikas.

 

2012 aastal avati Aegviidu jaamahoones näitus Soomusrong Nr. 1 kohta.

Soomusrong Nr. 1 Näituse plakat

Soomusrong Nr. 1 Näituse plakat